See artikkel vajab ajakohastamist. (Oktoober 2024) |
Euroopa Liidu tulevane laienemine hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike Kagu- ja Ida-Euroopast, mis ei ole Euroopa Liidu (EL) kahekümne seitsme liikmesriigiga veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult integreeritud. Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi Ukraina, Moldova ja Georgia. Armeenia, Šveitsi, Norra ja Islandi liikmelisust peetakse võimalikuks, Ühendkuningriigi taasliitumine ei ole välistatud pärast Brexitit.
Lääne-Balkani riikide liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning 1990. aastail toimunud Jugoslaavia sõdade tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast 2027.[1] Kosovo ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud.
Türgi Vabariigi liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.[2] Arvestades, et riik asub koos Ida-Traakia piirkonnaga ja suurima linna İstanbuliga (tegu on bikontinentaalse linnaga) küllaltki väheldaselt Euroopas. Samuti on takistavateks asjaoludeks president Recep Tayyip Erdoğani tagurlik administratsioon ning Süüria kodusõda koos rändekriisiga.[3]